Elektrivõimsus on elektriahela energiatarbimise kiirus.
Elektrivõimsust mõõdetakse vattides.
Elektrivõimsus P võrdub energiatarbimisega E jagatud tarbimisajaga t:
P on elektrienergia võimsus vattides (W).
E on energiatarve džaulides (J).
t on aeg sekundites (s) .
Leidke vooluahela võimsus, mis tarbib 20 sekundi jooksul 120 džauli.
Lahendus:
E = 120 J
t = 20 s
P = E / t = 120J / 20s = 6W
P = V ⋅ I
või
P = I 2 ⋅ R
või
P = V 2 / R
P on elektrienergia võimsus vattides (W).
V on pinge voltides (V).
I on voolutugevus amprites (A) . .
R on takistus oomides (Ω).
Valemid kehtivad ühefaasilise vahelduvvoolu toite kohta.
3-faasilise vahelduvvoolu jaoks:
Kui kasutate valemis faasidevahelist pinget (VL-L), korrutage ühefaasiline pinge – faasivõimsus jagatud ruutjuurega 3-st (√3=1,73).
Kui liini pinge on null (VL-0), kasutatakse valemis, korrutage ühefaasiline võimsus 3-ga.
Tõeline võim on võimsus, mida kasutatakse koormaga töötamiseks.
P = Vrms Irms cos φ
P on tegelik võimsus vattides [W]
V efektiivväärtus on efektiivpinge = V tipp /√ 2 voltides [V]
I rms on efektiivvool = I tipp /√ 2 amprites [A]
φ on impedantsi faasinurk = pinge ja voolu faaside erinevus.
Reaktiivvõimsus on võimsus, mis raisatakse ja mida ei kasutata koormusega töötamiseks.
Q = Vrms Irms sin φ
Q on reaktiivvõimsus volt-amper-reaktiiv [VAR]
V efektiivväärtus on efektiivpinge = V tipp /√ 2 voltides [V]
I rms on efektiivvool = I tipp /√ 2 amprites [A]
φ on impedantsi faasinurk = pinge ja voolu faaside erinevus.
Näivvõimsus on vooluahelale antud võimsus.
S = Vrms Irms
S on näivvõimsus volt-ampris [VA]
V efektiivväärtus on efektiivpinge = V tipp /√ 2 voltides [V]
I rms on efektiivvool = I tipp /√ 2 amprites [A]
Tegelik võimsus P ja reaktiivvõimsus Q annavad koos näivvõimsuse S:
P2 + Q2 = S2
P on tegelik võimsus vattides [W]
Q on reaktiivvõimsus volt-amper-reaktiiv [VAR]
S on näivvõimsus volt-ampris [VA]
Advertising